Rein Rannap

  • Instrument: klaver

Rein Rannap on sündinud Tallinnas 6. oktoobril 1953. Klaverimängu ja heliloominguga alustas ta juba varases lapseeas, juhendajaiks esialgu muusikutest vanemad (ema Ines viiuldaja, isa Heino dirigent ja muusikapedagoogikateadlane). Ta õppis elukohajärgses koolis (praegune reaalkool), alates 5. klassist aga Tallinna muusikakeskkoolis, seejärel Tallinna konservatooriumis klaveri erialal (õpetajaks mõlemas Virve Lippus). Lisaks võttis ta fakultatiivselt heliloomingutunde (Tormis, Rääts).

Hiljem õppis ta klaverit Moskva konservatooriumi assistentuuris (1977–1979) ja heliloomingut Los Angelesis, Lõuna-California ülikoolis (1991–1995, kraadid MM ja DMA), samal ajal esinedes palju USAs, aga ka Kanadas ja Austraalias.

Juba 6. klassis kutsus ta kokku oma džässtrio ja esitas sellega omaloomingut nii Tallinna džässiklubis ja –festivalil kui ka televisioonis. Hiljem oli Rannap kokkukutsujaks, juhiks, klahvpillimängijaks ja heliloojaks mitmele rokkansamblile: Ruja (1971–1976, 1980–1986), Noor Eesti (1976–1978) ja Hõim (eesti rahvaviiside töötlused, 1979–1981). Paralleelselt esines ta klassikakavadega, näiteks 1968. aastal andis ta oma esimese soolokontserdi, esines koos orkestriga (ja kirjutas muuseas ka lastemuusikali). Ta jõudis finaali esimesel vabariiklikul pianistide konkursil 1968, võitis järgmise konkursi 1973 ning jõudis finaali ka rahvusvahelisel Bachi-nimelisel konkursil Leipzigis 1976.

Improviseerinud on ta alati, aktiivseim periood oli aga aastail 1979–1987, kui ta esines üle kogu NSVLiidu džässifestivalidel, kesktelevisioonis ja välismaal, ning salvestas kaks sooloplaati. Tema varasematest plaadistustest võiks veel nimetada Bachi klaveriteoste ja laulude LP-sid.

Rein Rannap on kirjutanud mitusada laulu, nii oma ansamblitele kui teistele esitajatele, aktiivsem periood oli 1971–1982.. Paljud ta laulud (ja katkend kantaadist “Ilus maa”) on korduvalt ette kantud üldlaulupidudel.

Kõigi Rannapi laulude originaalsalvestused on uuesti välja antud CD-del: ca 60 lugu Rujale kogumikus “Need ei vaata tagasi” (2000) ja kõik laulud erinevatele esitajatele neljaplaadilises kogumikus “Varased laulud” (2002) ja valitud laulud kogumikus “Kullafond” (2018).

Uussalvestistena kõlavad ta populaarseimad laulud Maarja esituses plaadil “Läbi jäätund klaasi”, lastelaulud plaadil “Maasikad” ja Ott Leplandi esituses plaadil “Tagasirändur” (2018).

Rannapi klaverimäng kõlab CD-del “Tantsib klaveril” (2005), “Klaver tuleb külla 10 – parimad palad” (2007), “KlaveriKuld” (2009) ja DVD-l “Frozen Lightning” (2007). Uuematest CD-st võiks nimetada veel järgnevaid: “Ilus maa” (2 rokk-kantaati, 2009), “Hingelinnud” (2011, lauludekogumik solistide, koori ja orkestriga), klaveriduo “2ÜHEL” (2012), “Idyll” (2013) (oma klaveriteosed) ja “Selfid klassikutega” (2018) (oma töötlused tuntud klassika viisidest).

Aastail 1997–2010 korraldas Rannap ka ise enda esinemisi, eeskätt ulatuslikke kontsertide seeriaid (mõni neist koosnes tervelt 30 kontserdist). Tema esinejanimi oli Klaveripoeg ja kaubamärgiks “Klaver tuleb külla” – viimane tähistas suviseid kontserttuure maakirikutes, kontsertklaverit kaasa transportides. Tuuridest võiks ära nimetada “Klaver tuleb külla”: “Tantsib klaveril” (1997), “Katedraaliklaver” (1999), “Päikeseklaver” (2000), “Meloodiad” (2004), “Orelile külla!” (2006), “Klaver tuleb külla 10: parimad palad” (2007), “KlaveriKuld” (2009), “2ÜHEL” (2010); aga ka talviseid tuure: “Draama” (2000) ja “Selges eesti helikeeles” (2002), kolme jõulutuuri (1997, 2002, 2009) ning kahte suvist vabaõhutuuri oma lauludega: “Klaver tuleb lauluga” (2002) ja “Roostevabad” (2003).

Samal perioodil esines Rannap ka teiste (põhiliselt Eesti Kontserdi) korraldatult, koostades ja kandes ette näiteks kavad “Live Composing”, “American Eclectic”, “Palved klaveril”, “Opera”, “Maalib klaveril”, “Hingetuli hingetule”, “Puhastumine”, “Autogrammikogu”, “Klaveripoeg kutsub kokku”, “Nagu öö ja päev”, “Taevane ja maine”, “Selfid klassikutega” ja arvukalt ilma pealkirjadeta kontserdikavu, nende hulgas ka üleni omaloomingust..

Tema muusikapropagandistlik pale on avaldunud televisioonis autorisaadete sarjades “Tere, Terpsichore” (koos Hortus Musicusega, 1972–1973), “Seisundid” (1979–1980), “Muusika väikese m-iga” (1997–98).

Rannapi suuremad, nimetamist väärivad teosed on sageli ettekantav “Concerto Grosso” (Noortekontsert) (1981), 4 teost klaverile ja orkestrile (1983, “TimeSculpture” 1999, 2008, 2012), kantaadid “Ilus maa”, “Darkness”, “Taevas ja maa”, “Sinu silmade sinimustvalge”, “Kuu” jt, kammerooper “Kärg” (2000), rokkooper “Protsess”, lisaks on ta loonud arvukalt klaveri-, kammer-, sümfoonilist, koori-, puhkpilli-, laste- ning juba alates 1971 kuni tänaseni näidendi ja filmimuusikat. Viimaste aastate loomingust oleks märkimisväärsemad: 10 kontsertetüüdi klaverile, “Hingelinnud” (laulukogumik), instrumentaalkontserdi-laadsed teosed nii klarnetile, saksofonile, viiulile, trompetile kui ka klavessiinile, kammersümfoonia “La Sagrada Familia”; klaverikvintett, kontsertavamäng „Helisev Eesti“; rokkooper “Nurjatu saar” jpt.

Rannapi isikupärane muusikaline käekiri kujunes välja juba varakult, tema muusikat iseloomustab heakõlalisus ja meloodilisus. Suuremate mõjutustena on ta nimetanud rokki, varajast muusikat, rahvamuusikat; hiljem ka elektroonilist seisundimuusikat (ambient) ja ameerika minimalismi. Need eeskujud on ta kokku sulatanud žanrivahesid ületavaks, nn cross over-stiiliks.

Esinejana pühendub ta nüüd vaid enda loodud muusika ja oma improvisatsiooniliste töötluste esitamisele. Viimastel aastatel on toimunud mitmeid esinemisreise Saksamaale, Venemaale, Jaapanisse jm, eriti menukaks on aga osutunud tuurid Hiina suurimates linnades 2014 ja 2017.