Eesti Interpreetide Liidu preemia „Aasta interpreet” 2023. aasta laureaadid on säravad, virtuoossed ning eduka loomingulise aastaga interpreedid – pianist Age Juurikas, tenor Mati Turi, organist Aare-Paul Lattik ja löökpillimängija Heigo Rosin.
Interpreetide Liidu juhatuse esimees Henry-David Varema: „Kõik tänavused laureaadid on erakordsed interpreedid, igaüks eristudes oma alal. Neid ühendab kõrgetasemeline professionaalsus ja sügav pühendumus kunstilisele eneseväljendusele.”
Eesti Interpreetide Liidu juhatuse aseesimees Mihkel Poll lisab: „Aasta interpreedid on kõik oma eriala väljapaistvad esindajad, kes tegutsevad aktiivselt nii Eestis kui välismaal. Möödunud aasta on olnud auhinna saajatele loominguliselt väga viljakas, see on toonud palju meeldejäävaid kontserdielamusi publikule ning pakkunud inspiratsiooni kolleegidele.”
Pianist Age Juurikas on sugestiivse esitluslaadiga soolopianist ja kammermuusik, kes ühendab Euroopa ja Vene klaverimängu traditsioone. Ta on esinenud soolokontsertidega ja kammerkoosseisudes pea kõikjal Euroopas, aga ka Põhja-Ameerikas ning soleerinud mitmete orkestrite ees. Samuti on ta teinud koostööd dirigentidega nagu Neeme Järvi ja Kaspars Putniņš. Tema lemmikrepertuaar pärineb 20. sajandi esimesest poolest, samuti huvitab pianisti kaasaegse muusika esitamine. Nii ei piirdu tema kontserdikavad ainult paljumängitud klassikaga, vaid alati leidub seal ruumi ka värskemale muusikale. Viimastel aastatel on Juurikas osalenud mitmes suuremahulises kaasaegse muusika projektis, nagu Grisey’ „Vortex temporum“, Stockhauseni „Mantra“ ja Toivo Tulevi „Nada“. 2018. aasta alguses ilmus tema debüütplaat „The Soul of Fire“, mis sai aasta kammermuusikaalbumi auhinna.
Aare-Paul Lattik alustas oreliõpinguid Heino Elleri nimelises Tartu muusikakoolis Urmas Taniloo juures, seejärel jätkas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias, kus lõpetas magistrantuuri. Aare-Paul Lattik on täiendanud end Prantsusmaal Lille’i konservatooriumis prof Aude Heurtematte’i ja Lyoni konservatooriumis prof Louis Robilliard’i juhendamisel. Aare-Paul Lattik on olnud Tallinna Rootsi-Mihkli kiriku organist ning EMTA õppejõud. Ta on konkurss-festivali „Con brio 2000“ ja rahvusvahelise Tariverdijevi-nimeliste organistide konkursi laureaat (2005). Ta on andnud kontserte nii Eestis kui välismaal, salvestanud mitmeid CD-sid. Tallinna Rahvusvahelise orelifestivali „Reval“ ning Rahvusvahelise Uusaastafestivali „Bachfesti“ kunstiline juht. Aare-Paul Lattiku mitmekesises repertuaaris on eriline koht prantsuse orelimuusikal.
Mati Turi on nii Eestis kui ka välisteatrite lavadel nõutud tenor. Tema repertuaari kuulub rikkalik valik ooperirolle ja oratooriumide soolosid, samuti on ta armastatud kammerlaulja ning pikaajaline Eesti Filharmoonia Kammerkoori liige, muuhulgas solist. Tema ääretult lai repertuaar hõlmab muusikat barokist eesti nüüdisheliloojate teosteni. Turi rahvusvaheline solistikarjäär ooperilauljana hoogustus 2005. aastal Juhana rolliga Joonas Kokkoneni ooperis „Viimased kiusatused“ Tampere ooperis. Vabakutselise lauljana on ta astunud üles ka Soome rahvusooperis, Hollandis Enschedes resideerivas Nationale Reisoperas, Chemnitzi Teateris Saksmaal, Rahvusooperis Estonia jm. Kammermuusikuna on tema kauaaegne partner olnud pianist Martti Raide ning igal hooajal on duo toonud publikuni vähemalt ühe uue laulukava. Aastate jooksul on Turi pälvinud korduvalt ka Kultuurkapitali preemiaid.
Heigo Rosin on Eesti esimene löökpillimängija, kes on spetsialiseerunud soolo- ja kammermuusikale. Ta on esinenud soolokavadega ja orkestrite ees Euroopa ja Ameerika kuulsates kontserdisaalides, alates Carnegie Hallist New Yorgis ja lõpetades Gewandhausiga Leipzigis. 2015. aastal valiti Rosin World Percussion Group’i kontsertmeistriks, millega kaasnes viie nädala pikkune tuur USAs. Löökpillisolistina on ta korduvalt esinenud koos nimekate orkestritega nagu Riga Sinfonietta, Baltic Sea Philharmonic, ERSO, Tallinna Kammerorkester ja Vanemuise sümfooniaorkester. Hetkel õpib Rosin doktoriõppes Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias ning õpetab löökpille Heino Elleri nimelises muusikakoolis. Enam kui kümme aasta pikkused karatetreeningud on Rosinat inspireerinud kombineerima võitluskunsti liikumist löökpillimängu omaga. Tänu sellele iseloomustab teda unikaalne mängutehnika, mida on lisaks kuulamisele ka huvitav vaadata.
