• Instrument: tšello

 

Allar Kaasik alustas muusikaõpinguid Pärnus ja jätkas Tallinnas, Moskvas ja Riias. 1974. aastal lõpetas ta tšellistina cum laude Tallinna Riikliku Konservatooriumi (nüüdne Eesti Muusikaakadeemia).

Allar Kaasik on tegutsenud tšellorühma kontsertmeistrina Eesti Riiklikus Sümfooniaorkestris, ooperi- ja balletiteatri Estonia orkestris, Tallinna Kammerorkestris, ansamblis Hortus Musicus jt. Ta on mänginud ansamblis paljude tähelepanuväärsete kunstnikega, nagu Viktor Tretjakov Venemaa / Saksamaalt, Michel Lethiac Prantsusmaalt, Samuel Saulus ja Jaan Õun Eestist, Markku Mäkinen, Risto Lauriala, Esa Ruuttunen ja Antti Siirala Soomest, Anders Jonhäll Rootsist jpt, ta on ansambli  Hortus Musicus asutajaliige. Solistina on Kaasik esinenud Soomes, Rootsis, Saksamaal, Hollandis, Suurbrittannias, USAs ja Kanadas, Lõuna-Koreas, Poolas, Tšehhis, Slovakkias, Itaalias, Austria, Iirimaal, Baltimaadel, Venemaal. Ta on esinenud solistina Akadeemilise segakooriga Latvija, Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga, Läti Rahvusliku Sümfooniaorkestriga, Liepaja Sümfooniaorkestriga Lätist, Teater Vanemuise Sümfooniaorkestriga, Mustlasorkester Gypsly Devils Slovakkiast. Allar Kaasik on tuntud ja hinnatud eeskätt eesti tšellomuusika esitaja ja propageerijana. Ta on eesti heliloojate tšelloteoseid tutvustanud mitmetel rahvusvahelistel muusikafestivalidel ja kontserdisarjades, nagu Urkuyö ja aaria, Naantali and Lahti Festivals in Finland, The West Cork Chamber Music Festival in Bantry Ireland, Pažaislio Music Festival in Lithuania, Serate Musicali in Milano, Musica nos unit kammermuusikafestivalil Gdanskis, Sankt-Petersburgin lossid Venemaal, Concerti dAltamarca in Monastier di Treviso Itaalias jne.

Talle on teoseid kirjutanud paljud heliloojad, sh Erkki-Sven Tüür, Galina Grigorjeva, Tõnu Kõrvits, Veljo Tormis, Urmas Sisask, Anne Ellerhein-Metsala, Kaljo Raid, Helmut Rosenvald, Eugen Kapp, Peteris Vasks, Anders Nilsson, Einojuhani Rautavaara jt. Eriti tihe koostöö sidus tšellisti varalahkunud helilooja Kuldar Singiga (19421995).

AK on aranžeerinud Krzysztof Penderecki Agnus Dei Poola Requiemist Polish Requiem segakoorile ja keelpilliorkestrile, teinud palju seadeid tšellole ja tšellode ansamblile, seadnud tšellomuusikat teistele koosseisudele nagu Ludwig van Beethoveni 12 variatsiooni Händeli oratooriumi Juudas Maccabaeus teemale taellole ja klaverile aranžeerinud keelpillikvartetile ja -orkestrile jm.

1990. aastatest alates on Allar Kaasik tegutsenud Soomes, kirjastanud eesti muusikat (kirjastus Alcanto) ning õpetanud tšellot ja orkestrimängu Ida-Helsingi Muusikainstituudis ning Sibeliuse Akadeemias. Alates 1997. aastast on ta Pärnus ja 2012. aastast Sillamäel korraldatava David Oistrahhi Festivali kunstiline juht. Festivali kõrval on ta algatanud mitmeid rahvusvahelisi koostööprojekte, sh Neeme Järvi Suveakadeemia (2000-08), esmakordsed ja unikaalsed Euroopa Komisjoni poolt toetatavad kultuuriprojektid Con moto (2001) Da Capo al St. Petersburg (2003), Europa Festiva (2004). Surm ja surematus (2005), Muusikalised mälestusmärgid (2007), Viis aastat Euroopa Liitu Läänemere idakaldal (2009-11) mis on toonud David Oistrahhi festivalile laia rahvusvahelise tähelepanu.

AK mängib on teinud palju salvestusi Eesti Rahvusringhäälingule ja Soome YLE-le. On ilmunud mitmeid LP ja CD tema mänguga.

Allar Kaasik on huvitav, vaimne ja sügav interpreet, samas ka intrigeeriv muusikajuht nii festivaliteoreetikuna kui -praktikuna. Ta on kõrgelt aateline muusikakunsti kui vaimse elamise viisi tutvustaja ning leidlik ja järjekindel oma ideede elluviijana. (Priit Kuusk)